Mis on erim?
Inglisekeelne veebikirjandus defineerib erimid (ehk variandid, inglise keeles variety) kui mündid, mille müntimistemplil olev "miski" muudab need erinevaks teiste matriitsidega löödud müntidest. Seejuures jagatakse erimid kaheks - münditempli disainilisest muudatusest põhjustatud erinevused ja süstemaatilistest vigadest tekkinud erimid.
Esimesed disainilistest muudatustest põhjustatud erimid ilmusid koos esimeste Eesti müntidega. Võtame näiteks 1922. aasta 1-margased.
Ivar Leimuse raamatus Eesti Vabariigi rahad on esimeste markmüntide kohta mainitud, et "Mündid (s.o 1922. aasta 1-, 3- ja 5-margased) ise on oma väljanägemiselt üsna pretensioonitud. Asjatundjad Saksamaal (nende hulgas Berliini Mündikabineti direktor) pidasid neid küllaltki korrektseiks, kuid mõnevõrra ilmetuiks. Nende soovitusel muudeti numbrid rahadel modernsemaks." Kui vaadata samas raamatus olevat pilti kavanditest, on näha, et 1-margase mündi numbri 1 alaosas on teravad otsad. Tõesti, sellise alaosaga margaseid leidub. Kuid leidub ka teistsuguseid, "modernse numbriga", tömpide otstega 1-margaseid (samasugused on ka 1924. a margad). Ehk siis kaks münti, mis mõlemad on 1922. aasta 1-margased, erinevad numbri 1 kujus (on üksteise suhtes erimid).
Disainilisi erimeid on ka tänaste kroonide-sentide seas. Näiteks 2006. aasta 20-sendised. Esimene (suhteliselt väike) partii münte valmistati Soomes, Mint of Finlandis. Hiljem telliti mündid Saksamaalt. Erinevus seisneb aastaarvu suuruses. Soomes valmistatud eksemplaridel on see väiksem, Saksamaa eksemplaridel suurem. Disainilised erimid on ka näiteks 1922. a 5-margased, 2000. a 1-kroonised ja 1997. a 20-sendised.
Erinevalt disainilistest erimitest on süstemaatilisest veast põhjustatud mündid, nagu nimigi ütleb, tegelikult vigamündid. Samas, kui viga on massiline (süstemaatiline), loetakse vigamünt erimiks. Seejuures peaks meeles pidama, et kui disainiliste erimite puhul on erimiks kõik mündid (näiteks 1922. a teravate otstega 1-margased on Erim 1 ja tömbi otsaga margased Erim 2), siis vigamüntide puhul on erimiks üksnes vigamündid, põhitüüpi erimiks ei loeta.
Mida saab lugeda massiliseks või süstemaatiliseks? Kui suurriikides nagu USA räägitakse sadadest, tuhandetest ja isegi miljonitest koosnevaid seeriaid, siis väikses Eestis võiks tõenäoliselt piirduda sadade ja kümnetega. ühesugune viga kümnel või isegi viiel mündil ei saa olla juhuslik viga.
Esimene laiemalt kuulsaks saanud Eesti vigamünt-erim on kindlasti "pika ühega" 1930. a 2-kroonine. Ilmselt on münditempli küljest ära murdunud kild ning tekkinud on olukord, kus 1 on servaga "kokku sulanud". Sarnasteks erimiteks on ka "pikk E" (samuti 1930. a 2-kroonine) ning "pikk V" (1933. a 1-kroonine). Lisaks on definitsiooni järgi erimid ka kõikvõimalikud templimõrad, mullistused ja ka muud defektid, eeldusel et neid esineb "massiliselt", s.o need ei ole juhuslikud.
Rääkides süsteemsetest vigadest, ei saa jätta mainimata ka münte, millede avers ja revers on omavahel nihkes. Sellised vead ei ole küll põhjustatud vigadest matriitsil kuid on kahtlemata süsteemsed. Kui matriits asetatakse oma pessa viltuselt (või mingil põhjusel liigub pesas), on defektne kogu partii (vea avastamiseni). Nii on definitsiooni järgi erim 2002. a 10-sendine, mille esi- ja tagakülg on umbes 20-30 kraadi nihkes (neid münte on tõenäoliselt sadu, kui mitte tuhandeid). Samas tekib probleem, kuskohast tõmmata joon põhitüübi ja erimi vahel - kas 1 kraad nihet on veel põhitüüp või erim? Aga 2 kraadi? 3? Seega, erimi üheks eelduseks on kindlasti üheselt defineeritavus.
Ära ei saa unustada ka serva. Kuigi Eesti müntidel servakirju ei esine ja seetõttu ka servakirja erimeid ei eksisteeri, saab tõenäoliselt lugeda erimiteks Saksamaal toodetud 2006. a 20-sendised, millest osad on kandilise servaga ja osad ümara servaga (tekib küll imelik olukord, kus erimist esinevad omakorda erimid).
Seega, definitsioon erimile võiks olla, et erim on münditempli disainiliste või juhuslike muutuste tõttu tekkinud üheselt määratav münditüüp, mis erineb teistest samadele parameetritele (nominaal, disainer, metall, aastaarv jne) vastavatest müntidest mingi pisidetaili poolest.
See milliseid erimeid koguda, jääb muidugi iga koguja enda otsustada. Mina olen näiteks keskendunud pigem ettekavatsetud muudatuste tõttu tekkinud erimitele (1 mark 1922, 20 senti 2006 jne) ja vigamünt-erimitest hankinud üksnes "iseloomuga" erimeid (näiteks "pikk 1", "pikk E" või muid sarnaseid). Sellegipoolest on vähemalt huvitav teada ka teisi erimeid.
Kaupo
21. X 2009
PS! Kui keegi tahab antud teemal nõu küsida, arutleda, vaielda jne, siis kirjutage meilile eestimynt@gmail.com või, need kes mind teavad-tunnevad, võtke nööbist kinni ja tehke seda virtuaalmaailmaväliselt. Asjalikumad vastused, arvamused ja vastukaja saab võib-olla lisatud artikli lõppu.